1 foto: Lasnamäe Vincent

Lasnamäe algus, jaanuar 2025

See on lugu Lasnamäe Vincentist. Keegi ei tea, kas ta on narkomaan või haldjas. Ma ei tea isegi mis keeles ta räägib, sest ta lihtsalt jäi seisma, kui mind avastas. Pildistasin ja läksin ära, sest ma kardan mustades dressides mehi. Võibolla ta kartis mind ka ja teeskles, et on kuju. Kuidas aga peaks kuju olemine kedagi kaitsma? Kujud on esimesed, keda sõjas rüvetatakse. Isegi enne naisi ja lapsi, sest kujudes on vana identiteet, mille peab hävitama.

Vincent, ole kiirem, ma sain su liiga lihtsasti kätte. Nõnda mõtlengi sind nüüd uuesti välja. Mind ei huvita, kas sa olid narkomaan või haldjas. Ma muudan su printsiks, kes ohjeldab korraga sadat hobust ja kütib ühe noolega kaheksa siga. Sa oled kellegi isa ning sinu kaasa tantsib idamaiseid tantse. Ühel päeval sünnib sulle maailma kõige leebem laps ja tema roosat nina nähes sa jätad piibu tegemise maha. See leebe laps naeratab ning kõik liustikud külmuvad taas. Su saapad kattuvad hundinahaga ning korterites süttivad kaminad. Su ema on afgaan ja isa konnatätoveeringuga ingerlane. Sa nimetad end eestlaseks.

Esmaspäeviti külastad sa naaberkuningriike.

Teisipäeviti loed kokku oma perekonna vara.

Kolmapäeval sööd sidruneid.

Neljapäeval viid lapsed kinno.

Reedel pühendud naisele.

Laupäeval austad esivanemaid.

Pühapäeviti mängid tennist.

Jäta see nüüd kõik meelde, põleta kiri ja hakka mu juhtnööride järgi elama. Vaata, et ma sind enam kunagi kujutama ei peaks, järgmine kord oled juba narkomaan või haldjas.