1 foto: silly goofy

Ma tahaksin väga lapsi. Väiksed lapsed söövad jäätist ja vaatavad kuskile mujale, see kestab umbes viis sekundit ja neil tuleb uus mõte. Nad kõnnivad siis paar sammu eemale, võibolla teevad ühe käega tuuleveskit ja siis hüppavad korraks õhku ja maanduvad hästi veendunult. Nende liigutusi saab prognoosida, aga mitte täielikult ette ennustada. Väiksed lapsed trikitavad algoritmi, nad tulevad su juurde ja küsivad, kas sa tahaksid midagi näha. See “midagi” võib olla näiteks nii, et nad panevad käed maha ja tõstavad ühe jala üles. Ma isegi tegin selliseid trikke. Austan väikseid lapsi nii väga, et käitun üha rohkem nagu nemad. Olen silly goofy, nagu noored ütlevad. Ma ei olnud oma elukaaslasest lapsepõlve pilte näinud, kuni ta saatis mulle ühe. Armastan teda seal nii väga. Ta istub oma rohelise dressikaga 6-aastaselt künka otsas, rahulolematu, on suvi. Mõnikord, kui ta üles ärkab, on ta praegu ka selline konnapoeg. See vana mees sööb Selveris jäätist ja ma näen, et ta on ka tegelikult silly goofy. Ta mõtleb oma järgmist sammu. Kas minna otse koju või osta enne üks lotopilet.